BF3 Operation Metro taset sisaldav beeta PS3 pardal on esmapilgul päris tavaline beeta. Ja see tähendab seda, et siin leidub ridamisi beetadele omaseid vigu ning ebatasasusi, mis paneb väga lootma, et see on lõppkoodist erinev produkt, mida tõesti korralikult lihvitakse. Resistance 3-e ühismängu puhul jäid mitmed beeta vead esmalt väljalaskesse alles ning mõned neist parandati alles hiljem.
Minu beetakogemus algas lahinguga, kus ma lippasin tühjal suurel kaardil ringi, otsides kedagi, kelle pihta padrunisalv tühjendada, aga ei midagi ega kedagi. Uhkes üksinduses. Siis kuvati ekraanile teade, et mängus pole piisavalt osalejaid, restarting. Okei. Uuel kaardil sain paar sammu teha, hakkasin otsima võimalust mõne rühmaga liituda (see on spawnimise seisukohast võttes äärmiselt oluline, sind visatakse rühma valitud liikme juurde, mitte algpunkti kaardil) kui round ootamatult lõppes, server error! No raisk! Aga tavaliselt beetades nii juhtubki, lohutasin ennast ja logisin kannatlikult uuesti sisse, otsisin mängu ja voila! Sellest momendist toimis kõik. Või noh, toimis nagu toimis. Ma ei tea, kas on mõtet mainida pisivigu nagu hõljuvad esemed ja relvade tulejäljed, mis „külmuvad“ õhku, läbi põranda kukkumine, ümbruse haihtumine, rühmaliikme asfaldist läbi vajumine – mainisin just, aga mis seal ikka, ka neid tuleb ette, beetades ja lõpp-produktides. Siiski, neid on siin kuhjaga. Palju häirivam sellest on üks disainiviga, mis ei võimalda keskkonnas hästi vastaseid omadest eristada. Kui Resistance tiimimadinas oli üks pool inim- ja teine tondikülast, siis siin sõdivad omavahel sõdurid, kes on eemalt kõik sarnased nagu kaksikud. Liitlastel on pea kohal imepisike marker, rühmaliikmeid on lihtsam märgata, sest neid ilmestavad rolliikoonid. Kui ma ei saa aru, kes mulle eemalt läheneb, siis tulistan umbropsu ja see viis pidevalt selleni, et ma tundsin vajadust liitlaste ees vabandada. Ei, ma ei käitunud ülbelt ega lollitanud, ma lihtsalt ei saanud aru, kas ma pean tulistama või mitte. Mängus, kus paar lasku su maha võtavad, ei saa eriti pikalt vaagima jääda, kas tulistada või minna külmkapist vahepeal jäätist otsima.
Veel. Ma jäin mitmel korral mingite objektide taha kinni. Trepist üles liikudes pidin näiteks esimesele astmele hüppama, koperdasin millegi otsa, mida olemas ei olnud. Objekid ilmuvad vahepeal õhust, tekstuurid ilmuvad ja kaovad paiguti nagu ise soovivad. Avatud alal on täpsusküttidel muude tegelaste ees suur eelis. Mind tapeti korduvalt kui ma üritasin küürutades, tasa ja targu vastaste baasile läheneda. Õnneks on kaardil päris palju võimalusi varjumiseks ja ajapikku õpid sa neid ka rakendama. Ja keegi ei keela ise snaiperpüssiga hiilida, lihtsalt aeg on arvel. Kaitsja rollis on veidi lihtsam olla.
Mänguviis Rush algab avatud alaga, kus üks tiim kaitseb ja teine ründab kaht tugipunkti. Edasi liigutakse metroosse ning lõpuks linnatänavatele. See võib olla mu enda kiiks, aga piiratud ruumis tundus mäng paremini sujuvat, kontroll toimuva üle oli suurem ja kaarti veidi tundma õppides võis oletada, kus liikumine toimub, milliseid teid rohkem kasutatakse, kus kaitsjad või ründajad kuhjuvad jne.
Tiimitöö on endiselt vajalik ja see töötab hästi kui liikmed kokku hoiavad. Meeldib, et who-killed-you-aknas kuvatase sinu personaalset punktiseisu kodanikuga, kes su just ajutiselt eemaldas. See on muidugi gimmick, aga tore ikkagi. Eriti siis, kui sa juhid 3-0. Tõstab enesesusku. Oskuste ja relvade integreeritud menüü on hea idee, selles õpib päris kiiresti orienteeruma ning vajalikke muudatusi tegema. Sõidukeid ei saa proovida, neid lihtsalt ei ole selles beetas. Oleks soovinud küll. Valgusefektid on kenad, püüdke nt põlevale sõidukivrakile läheneda. Relvad tunduvad võimsana, granaatide tekitatud plahvatused ja lööklained tõsiselt ohtlikud. Noa kasulikkusele ma pihta ei saanud ja ausalt öeldes, peale mitut proovimist, küll selja tagant, küll näost näkku, ei saanud ma noaga ka vastastele pihta. Ma ei saa aru, miks. Sihik oli paigas, vastane oli olemas, nuga välkus, tulemus 0.
Bad Company 2-e beeta oli pildiliselt võimas ja sisaldas enneolematut särtsu, seda mängides ma teadsin kohe, et sellest kujuneb lõpuks midagi suurt, kas BF 3-e ühismäng saab MW3-le piisavalt heaks vastaseks – ma ei ole kindel. Sel ei tundu olevat 100% lööki, X-factor, mis teeks sellest kohe esmaspilgul väljapaistva elamuse, puudub hetkel. Samas on tegu kiire ja funktsioneeriva ühismänguga, mis on isegi beetastaadiumis endiselt suuremast osast MP FPS-idest üle. Täismängu väljalase annab lõpliku vastuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Avalda julgelt arvamust!