Elades Ekraanil lugejate arvates on meie poelettidel müüdavad videomängud liiga kallid (93% vs 6%). Eesti keskmist palka teeniva ostja jaoks on see piirpealne ala, sealt allapoole kipuvad hinnad juba tõeliselt kurjaks. Oleneb muidugi ka sellest, kui suur su mänguhuvi on. Probleemi teine pool peitub siin selles, kui kiiresti (või õigemini aeglaselt) mängude hinnad meil aeguvad. Kui esimesetel nädalatel on vahe vahepeal tõesti kümne kuni paarikümneeurone, siis mida aeg edasi, seda suuremaks lõhe käriseb. Briti veebipoodides on allahindlused kiired tulema ja paljud mängudest maanduvad umbes poole aasta jooksul viletsama rahakoti jaoks talutava 12-20 euro piirimail. Meie kaupmeeste valikust võib leida juba kuid, aga vahepeal ka aastaid müügil olnud tooteid, mida kas siis ei ole võimalik või ei soovita stardihinnast allapoole lubada. Üksikuid näiteid, mida ma veebi sirvides siit-sealt leidsin. Palun siis väga. Lost Planet 2 hinnaga 54,80 eurot, Red Dead Redemption Limited Edition maksab 63,90 eurot, Far Cry 2 (!) 63,90 eurot, Dragon Age 2 79 eurot. Zavvi veebipoes, mis on eestlaste seas päris populaarne tellimiskoht, leiab enamuse neist teostest alla 20 euro piiri, mis ütleb mängija pangaarve jaoks kõik. Kui päris poodi, ehk siis näiteks Tallinna või Tartu Kaubamaja digiosakonda sisse astuda, võivad karbihinnad veelgi jahmatavamad olla. Siingi on olemas soodusletid/tooted, aga nende valik on tihti mitmeid kuid muutumatu ning sisaldab mänge, mille keskmine metaskoor viitab kas viletsamapoolsele nišitootele või täielikule läbikukkumisele.
Hinnast hoolimata teeme me vahepeal oste spontaanselt, olen minagi mõnel juhul mängukarbi eest otse kodus kindla peale minnes 60 eurot letti ladunud ning tulemusega isegi rahule jäänud (LA Noire oli ehk kõigist esimese ilmumispäeva ostudest kõige kuluvam - küll innovatiivne, põnev, huvitava looga, aga siiski ainult üheks mängukorraks). Jõulud ei ole nüüd enam kaugel ja jõulude ajal kipume me rohkem ostlema. Selle nädala küsimus püüab aimu saada, mitu mängu kellelgi sel aastal veel plaanis hankida on. Kas siis endale, vanematele, sõbrale kingituseks või kogusse ilutsema.
Hinnast hoolimata teeme me vahepeal oste spontaanselt, olen minagi mõnel juhul mängukarbi eest otse kodus kindla peale minnes 60 eurot letti ladunud ning tulemusega isegi rahule jäänud (LA Noire oli ehk kõigist esimese ilmumispäeva ostudest kõige kuluvam - küll innovatiivne, põnev, huvitava looga, aga siiski ainult üheks mängukorraks). Jõulud ei ole nüüd enam kaugel ja jõulude ajal kipume me rohkem ostlema. Selle nädala küsimus püüab aimu saada, mitu mängu kellelgi sel aastal veel plaanis hankida on. Kas siis endale, vanematele, sõbrale kingituseks või kogusse ilutsema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Avalda julgelt arvamust!