Star Ocean: The Last Hope (PS3) esimesed muljed

2 tundi ja 15 minutit sisse siiamaani. Tüüpilise JRPG tunnine liigpikkadest videolõikudest koosnev üsna tuim algus saab õnneks teisel tunnil lõhutud ja seda läbi võitlussüsteemi nänni. Ma pole kunagi väga suur SO võitlustrofeede fanaatik olnud, aga siin tunduvad need kohati küll nagu eriti maitsev vahukoor. Lihtsamaid jagatakse lahkelt, aga arvestades seda, et igal tegelasel on 100 isiklikku saavutust (nt vähenda vastase eluriba 4 HP peale, tee täpselt 55 HP-d damaget) pole siin imestada midagi. Kukkusime Lauriga messenegris lõõpima, millised siis võiks olla need kõige kurjemad ja tulemus sai selline:

Lauri: ja muidugi põhitrofee - ära mängi 1000 aastat järjest
põlvkondade vahel pärandatud troff
kui see kena päev on käes, siis su pojapoja-jne-poeg värisevate kätega kaevab vana süsteemi välja, avab mängukarbi ... ja vaatab vihast alguses punaseks ja siis siniseks tõmbudes, kuidas dvd pudeneb tolmuks äkilise liigutuse peale
või ei lähe vähemalt käima

Mina: trofee: läbi mäng ainult varvaste abil, kinniseotud silmadega, samal ajal kassi suus hoides

Ma ütlen veelkord, jaaplased on sadistlikud oma kohati saavutamatute mängusaavutustega.

Pilt? Oleks kena kui oleks kena, eks? Visuaalne külg on kombes - mererand liivale loksuvate lainetega, džungel, koopad (esimene planeet pakub metsikut loodust), silmapiir upub eredasse päikesevalgusse, mis teeb veidi silmadele haiget. Mõned mudelid ja tekstuurid paistavad veidi kohmakad ja ähmased, aga üldpilt siiski detailne. Võitlussüsteem (vastased lahinguväljadel luust ja lihast õnneks, mitte juhuslikud nö nähtamatud kokkupõrked) on sarnane PS2 SO-le, alustades siin ühe tavarünnakuga tegelasele ja ühe spetsiaalsega - tunni madistamise järel õppis üks tegelastest võitluse käigus selgeks kombo, mida ma muidugi hiljem rakendada ei osanud. Passisin nagu põievalus vanainimene menüüdes ja lõin lõpuks käega. Et iga asi omal ajal.

Mis peamine: sellist tunnet, et enam tagasi ei taha, pole tekkinud. Pigem tundub see JRPG esmapilgul väga võitluse- ja tegevusekeskne ja see on hea. Selline leebelt võetav sci-fi, mida saab suuremate komplikatsioonideta tarbida ka noorem mängur (lubatud vanus karbil karjub, et 12+).

Noored ja naiivsed versus igivana ning halastamatu UNIVERSUM.