esmaspäev, 10. oktoober 2011

Arvustus! God of War Collection Volume 2

God of War on esimesest osast peale fenomenaalselt edukas märulseikluste sari, mis on juuri ajanud ka PSP platvormile. Seda kahe mängu näol. Chains of Olympus ja Ghost of Sparta üritavad täita tühimikke olulisemate peatükkide vahel ning jutustada saaga rääkimata lugusid. Pisikesest suur teha polegi alati nii lihtne ülesanne, kuid antud juhul on HD ja stereoskoopilise 3D toega värskemad versioonid, küll teatud järelandmiste hinnaga, pigem õnnestunud.


Chains of Olympus

See tundub olevat kriitikutelt vähem kiita saanud mäng ja peamise miinusena tuuakse selle juures välja bossilahingute nappust ning üleüldise suurejoonelisuse puudumist, mis GoW sarja muidu ilmestab. Ei tasu pahaks panna, sest PSP-le mängude valmistamisel on olnud omad piirangud ja neist hoolimata näeb mäng suurel ekraanil piisavalt hea välja (eriti suurte teleriekraanide jaoks on lisatud võimalus pildi suurust kalibreerida). Minu mitte nii väga tagsihoidliku arvamuse järgi pole Chains of Olympus Ghost of Sparta kõrval eriti ülekaalukas vaeslapse rollis – siin leidub ridamisi lihtsamaid mõistatusi ja tasemedisain on oluliselt huvitavam kui tol kiidetumal märulil. Maailm tundub palju avatum, ringi lubatakse silgata piisavalt. See tähendab ühtlasi seda, et nodikirstud on nutikamalt varjatud, kuid sedagi, et mõne mõistatuse puhul tuleb veidi enam liigutada kui vaid üks üksik õnnetu lüliti paika. Võitlus on siin, tõsi küll, kannataja rollis, relvadel ei ole tuntavat lööki, vastased ei ole nii hästi animeeritud kui võiks, üksikud bossid ei erine eriti tavavastastest ning massilahinguid toimub haruharva. Vastaste poolt ülekoormatuse, aga ka ülima üleoleku tunne läheb siin kahjuks kaduma, seda kompenseerib mingil määral lugu, aga ka see tundub olevat pigem kohustuslik element, mida jutustatakse stiilis Kratos läks – tekst millest keegi ei hooli – Kratos tundis suurt raevu – veel narratiivi, mis kellelegi eriti hinge ei poe. Hea siis, et tegu pole päris ühelt areenilt teisele liikumisega, meid püütakse pidevalt millegi uuega peibutada, mängu veidigi morfida, nii et see väga üheülbaline poleks, luua huvitavaid olukordi ja sellega saadakse ka hakkama. Boonusena leiab siit mõned tüütud väljakutselevelid, galeriid, filmiklipid ja kolm lisakeerukust, mis aitavad umbes 5-6 tundi kestvat elamust soovijate jaoks veidigi laiendada.

7/10

Ghost of Sparta

Ghost of Sparta, milles Kratos oma lapsepõlves röövitud venda otsima tõttab, on ülesehituselt mängusarja kolmanda osa sarnane, siin on rohkem bosse, suurejoonelisemaid vaateid ja mis peamine, suurema vastaste arvuga lahinguid. Kui Chains of Olympus tahtis, et sa selle hauakambreid, koopaid ning hoonekomplekse avastaksid, siis sel juhul on tegu jällegi jahmatavalt lineaarse maailmaga. Uhked areenid on küll olemas ning taustal toimub alati palju, aga kõik see on ikkagi kuidagi eriti piiratud. Väga harva kui teelt nii kaugele kõrvale minna võimaldatakse, et sa unustad, kustkaudu tagasi sai. Tasemedisani skeem on tavaliselt koridorist hargnev koridor, mis heal juhul veel hargneb. Isegi selle lihtsa labürindi otstesse peidetud aardekirste ei saa suuremal osal juhtudest peidetuteks nimetada. Need asuvad veidi teelt eemal, tihti pole teisi isegi rajalt kõrvale või mõne lõhkumist ootava seina taha asetada viitsitud. Liikumisruumi piiratuse muudab talutavaks ümbritseva suhteline silutus ning mängu mõningane avanemine teises pooles, eriti lõpuosas. Thanatose tempel on leidlikult lahendatud, finaalboss mõjub tõepoolest finaalile au andvalt ning lõpulahingu juures on kasutatud üht elementi (mida ma siin spoilida ei tahaks), mida see mängusari vaid mõnel üksikul korral proovinud on.

8/10

Helitaust on mõlemal mängul klaarselge, häälnäitlemine kvaliteetne, meloodiad kord salapärased, siis raevukad, päris palju kasutatakse esimese osa teemat, mida oskuslikult kord leebemaks, siis jällegi teravamaks miksitakse. Kollektsiooni suurimaks puudujäägiks võib pidada selle silmatorkavat tagasihoidlikkust GoW triloogiaga võrreldes. Erinevatel platvormidel sellist kaalumist tekkima ei peaks, aga nüüd, kus kõik viis mängu Playstation 3-el koha leidnud, tekib võrdlusmoment tahes tahtmata. Vajakajäämised võivad olla tingitud PSP päritolust, produktsioonis tehtud paratamatutest järeleandmistest, aga ka sellest, et vinti keeratakse tasapisi, mitte nii tormakalt, nagu God of War teise ning kolmanda osa puhul. Kolmanda vägivald on ekstreemne, märulistseenid röögatud, lahing kohati ülimalt sündmusterohke. Ma ei ütle, et see ilmtingimata mingi raudreegli seaks, aga sarjale annavad sellised juurutatud jooned oma näo ikkagi. Käesoleva kollektsiooni puhul on kõik vajalikud ning tuntud elemendid olemas, aga kohati jäävad need hiidudele pisut alla. Kui sellest üle olla, on tegu kahe päris nauditava märulseiklusega.


Mängu jagas arvustamiseks Sony.
Hindamise alustega tutvu siin.

2 kommentaari:

  1. Bonus Promo melalui Bandar Samgong Tuva republic Situs www. pokerrusia .org Melalui Bank UOB Indonesia Kode Bank 024.

    VastaKustuta
  2. ayam bangkok ngawi Bolavita Situs Judi Online Yang sudah berdiri Sejak 2012 Sudah terbukti Aman dan Terpercaya ..

    VastaKustuta

Avalda julgelt arvamust!