Resident Evil 4 HD – vana kere, uued maalingud

HD uusversioonide ajastu on käes, neist saaks juba hetkel kollektsiooni paraja portsu, kas digitaalsel kujul või karbis, ning tuleb üha juurde. Hetkel on järg käes Resident Evil 4 ja Code Veronica X mängude käes. Kui see teine teeb oma taastulemise läbi kolmandat korda, siis RE4 on oluliselt enam platvorme ära näinud ja HD ei pruugi olla viimane kord, kui me temaga kohtume.

Alustas see 2005. aastal Nintendo GameCube`i pardal, edasi valmis viisakas ja graafiliselt peaaegu adekvaatne (kuid vähem värviküllasem) port PS2 jaoks (see oli minu jaoks esimene kokkupuude), järgnesid PC, seejärel Wii. Selles loetelus on veeb mobiilid, iPad, iPhone, Zeebo ja eelmisest nädalast alates ka Playstation 3 ning Xbox 360. Levib nagu viirus, mis mängus pahandust teeb, kas pole.

Juba PC väljalaset sakutati liigse kliinilisuse eest, RE4 PS2-l oli ja pidigi olema veidi hägune, pruuni karva, osavate valgus- ning varjuefektidega kaunistatud. See nägi, mäletan, kineskoopteleril hämmastavalt hea välja ja püsib mul siiamaani nostalgitsemiseks mänguriiuli PS2 sektsioonis, kuigi LCD ekraanil päris sarnast pilti enam ei loo, ei komponent, ei komposiitkaabli abil. RE4 HD ongi mõeldud LCD-telerite suurtel ekraanidel mängimiseks ja nagu mitmetel HD versioonidel, kaotab see veidi oma võlust, sest terav pilt laseb kõigel kandilisel kuidagi eriti välja paista. Ma ei kujuta ettegi, kuidas võivad seetõttu kannatada peagi ilmuva Silent Hill HD kogumiku silmarõõmud, seal leidub üsna kõhedaid tekstuurilatakaid, mida vanas versioonis meelega tekitatud pildimüra ja udu kenasti varjavad.

RE4 HD plussid? Mäng on täpselt sama, lisaväärtusteks on vaid ilusam pilt ning trofeed (saavutuspunktid Xbox 360-l) ja mäletatavasti oli RE4 omal ajal tõeline kuld, sellest rääkisid kõik. „Kuri kala“ surnud järves ajab mulle siiamaani judinad peale. See defineeris lisaks survival horror žanri ümber, tõmbas isuäratavale aga koleda välimusega koogile niiöelda glasuuri peale. Mis võrreldes klassikutega muutus? Peaagu kõik. Üle õla sihtimine, tegelasele järgnev kaamera, rohkem ruumi inventaris, rohkem ruumi tasemetel, fantastilised bossilahingud, intelligentsed vastased, uuendatavad relvad, vähem mõistatusi, oluliselt enam taktikavajadust lahingutes, lisatud minimängud jne. Neljandast ei puudunud ka kõhe õhustik, mis viienda osa puhul kuidagi ahtakeseks jääma kipub. Müsteeriumi avati tasapisi, seestunud külarahvas mõjus palju usutavamalt ning hirmutavamalt kui elavad surnud ning mõned peapahalased on viienda osa omadega võrreldes nagu mõõkhambulised tiigrid jäneste seas. Lisaks on tegu vägagi mõistliku pikkusega elamusega, see peaks vältama vähemalt 15-20 tundi, mul tiksus esimesel läbimiskorral kokku 24 tundi, sest ma jahtisin tookord erinevaid aardeid ja medaljone ning ei mänginud ilmselt kõige madalamal keerukusel. Üks on kindel, sa trehvad ridamisi pingelisi lahinguolukordi ning kui mootorsaag ühel hetkel mängumaailma jahedas sügisõhus käima tõmmatakse (see on märk erakordsest ohust), siis tuleb valmistuda vastuhakuks paanilise pagemise käigus.

Millega peaks miinuspoolel arvestama? Ühe faktiga. Capcom on stoorit vestes nagu Capcom ikka. Nende mängudel ei ole tihti väga head kirjanduslikku dialoogi (isegi kui lugu on hea) ning karakterid oleksid justkui ühe puuga löödud. Lahedad on nad küll (loobivad päikeseprille ja rõivastuvad isikupäraselt), aga ega see sisutust ei peida. Üks asi siiski veel. See ei ole tänapäeval enam väga harjumuspärane, et samal ajal tulistamisega liikuda ei lubata. Siin on nii. Võib tunduda uskumatu, aga see lisab rohkem põnevust kui häirib, siiski, mõnele tundlikumale tüübile võib selline kohmakas tagasisamm juhtimise osas komistuskiviks osutuda. Nii et olge hoiatatud.

Mis siin rohkem seletada. Kui kellelgi peaks RE4 läbimata olema, siis on nüüd tõesti hea võimalus see endale üsna mõistliku hinnaga hankida. Playstation Plus programmis maksab see kõigest 8 naela. Ja veel. PS + pakub hetkel lisaks ka RE: Directors Cut PS1 versiooni tasuta. See on mängitav nii PS3 kui PSP-ga.

Vaata reklaamklippi ka: