reede, 4. november 2011

ARVUSTUS! Hydrophobia Prophecy – vesine värk


Hydrophobia leiab meie peategelase, noore naisinseneri, kel nimeks Kate Wilson, avamerel seilavalt hiiglaslikult luksuslaevalt, mille kaaperdavad terroristid. Viimaste hooletu tegutsemine tekitab aluse keresse hulgaliselt suuremaid ning pisemaid lekkeallikaid, mis ähvardavad kogu ookeanihiiu trümmist alates veega täita.

Mäng kõigub halvasti teostatud Tomb Raideri ning unikaalse veesimulaatori vahel, sundides sind pidevalt keskkonna aga ka vastastega sõdima, ronima, hüppama, mööda objekte kõõluma ning ujumisest ei pääse samuti kohe kuidagi. Vastavalt sellele, kuidas teos ennast lahti kerib, täidavad raevukad vood vahepeal terveid ruume ning isegi korruseid halastamatult veega, mujal tulevad mängu ka muud keskkonnast lähtuvad ohud nagu näiteks gaasilekked, plahvatused, vette sattunud elektrijuhtmed ning põrandatesse tekkinud tühimikud, millesse kukkumine su silmapilkselt tapab. Tõtt öelda on kogu keskkond vaenulik (tegu on ellujäämismänguga, nii et kõik klapib), nii et see isegi ei vajaks eriti palju vastaseid, aga leidub neidki.


Hea on see, et võitluses saab kasutada kattevarju, ennast mõne kasti või muu objekti varju peita, isegi vees lubatakse esemeid varjumise tarbeks kaasa tarida. Halb on see, et „kleepumine“ei toimu alati seal, kuhu sa ennast istutada püüdsid (pole sugugi harv kui Kate otsustab ennast peita mõne ekraanilt välja jääva seina vastu, jättes ennast vastastele täiesti avatuks) ning kasutada ei saa kõiki objekte. Varjuvad ka vastased, või siis tormavad sulle surmapõlgavalt vastu, aga sellega nende intellekt ka piirdub. Hiilimine on raskendatud, sest sind märgatakse peaaegu alati, ole nii ettevaatlik kui tahes, hiilimise käivitamiseks kasutatav nupukombinatsioon on ebaloomulik, „vaiksed mahavõtud“ töötavad mingil põhjusel ka avatud lahingus ning uimastatud vastaste puhul, mis on ilmselge viga. Teatud sektsioonides, kus tootja on lootunud keerukust tõsta, puistatakse vastaseid otse õhust, tavaliselt ilmuvad nad sinu selja taha või muudesse strateegiliselt ebameeldivatesse paikadesse, mis muudab lahingu mängu teises ja kolmandas peatükis odavaks. Ühtlasi puudub sellistes olukordades igasugune loogika. Odav on ka kulminatsioon, nii selle bossilahing, mis teatud oskuse äärmiselt viletsa teostuse puhul kujuneb tüütuks õnnemänguks, kui kokkuvõttev lõik, mil ei ole piisavalt sisu isegi selleks, et seda kuidagi korralikult spoilida saaks. Ja lõputiitrid. 


Aga nendeni ma veel ei jõua. Enne lõputiitreid võimaldatakse meil poolenisti õnnestunud lahingu kõrval ka ronida ning hüpata. Seegi element karjub taevast appi, nagu meie peaminister – hüpped ebaõnnestuvad näilise põhjuseta, vahepeal on selles süüdi ka kaamera (siin kohtab sarnaselt Tomb Raideri esimesele osale hirmsaid fikseerunud kaameranurkasid, ma ei kasuta sõna fikseeritud, sest kuigi kaamerat saab pöörata, hangub see teatud ronimisolukordades sel moel, et ei näita väga hästi ala, kuhu sa tagurpidi hüppama pead). Mööda torusid ning ääri liikumine töötab taas juhul, kui kaameranurk on arusaadav, vastasel juhul lähevad juhtkangilt eeldatav ning tegelik suund omadega vastuollu. 


Kolmandaks leidub siin häkkimismõistatusi, mis ei ole ka teab kui suurepärased, hulgaliselt korjatavaid dokumente ja esemeid ning olles umbes 3-4 tundi vältava loo lõpetanud, avatakse sulle väljakutseruum, mis eeldab viie järjestikuse laine pealetungivate vastaste alistamist. Selle laisalt teostatud ning iseloomutu tükikese lõpetamiseks kulub umbes 7 minutit, peale mida jääb sulle mäng, mida sa saad veelkord läbida, et täita mõned eriülesanded, läheneda mõnele olukorrale teisiti ja korjata üles kogu leitav tavaar. Ma ei usu, et keegi teist mängukorda sooviks.


Kiitust väärivad kaks elementi. Esiteks vee-efektid, mis on muljetavaldavad, teiseks ka helitaust. See viimane on vähemalt häälnäitlemise osas keskpärane ning helipuhtusest kaugel, aga keskkonnast lähtuvad efektid mõjuvad usutavalt ning pikaajalisel vee all viibimisel Kate`i kõrvus kumisevad kuulmishallutsinatsioonid mõjuvad tõesti õõvastavalt. Vaid vesi on selle mängu tõeline staar. Kord põrandatel ohutu kihina, kord murdunud torudest voolamas, siis saalikõrguse seinana sinu poole sööstev laviin, mille voolus abitult siplevat protagonisti, aga ka tema vastaseid oma tahtmist mööda hüpitab, loobib ning alistab. Sügavasse liftišahti ujumine on kõhe, ühtlasi on kogu keskkond alati ettearvamatu. See tekitab pingelisi ohuolukordi ning teisest küljest, kontrastina, muudab just vees viibimise mängu meeldivaimaks elamuseks.

Muus osas on tegu keskpärase, erinevaid vigu ning ebatäpsusi täis tasakaalustamata teosega. Siin on ka põhjus, miks see esialgu planeeritud täismängust episoodilisse rolli sattus. Playstation Plus programmis on Hydrophobia Prophecy hetkel tasuta saadaval, ühtlasi esmakordselt Playstation Store`i tootevalikus. Mängu leiab ka XBLA-st ning PC jaoks, aga just see, minu poolt arvustatav, versioon on tegijate sõnul lõplikult lihvitud ning seeläbi kõige mängimiskõlbulikum.

5/10

1 kommentaar:

  1. Bonus Freechip di Dealer Ceme Online Volgograd oblast Situs www.pokerusia.com Melalui HSBC - Hongkong and Shanghai Bank Syariah Kode Bank 042.

    VastaKustuta

Avalda julgelt arvamust!